Mäletades õpetaja Wang Yen-nieni (1914-2008)

Mul on oma õpingutes olnud õnne õppida meestelt, kes on või olid tõelised taijquani legendid, mehed nagu T.T. Liang, William C. C. Chen ja minu põhiõpetaja Wang Yen-nien. Neid ridu kirjutan ma paar päeva enne meister Wangi sajandat sünniaastapäeva. Ma olen juba mõnda aega tahtnud tema mälestust millegagi austada ning seetõttu oli mul väga hea meel […]

Yang Luchan ja Wu stiil

Taijiquanist (T’ai Chi Ch’uan) kirjutatakse tänapäeval tihti nagu teraapilisest tervisevõimlemisest. Samas kui selle kunsti ajalooline taust näitab selgelt et tegu oli algselt võitluskunstiga, mida õpetati Hiina keiserlikus armees. Kui Yang Luchan 19. sajandi keskel Pekingisse kolis, õpetas ta seal võitluskunste Shen Ji Ying (Imperaatorliku ihukaitseväe) rügemendi sõduritele. Kõrvaloleval pildil on kujutatud kolm selle üksuse sõdurit. […]

Üks küsimus

Tõlgitud Scott M. Rodelli raamatust Taiji notebook for Martial Artists. Aegajalt, kui uus õpilaste rühm ühines kesktaseme klassiga, tavatses Robert W. Smith1 neilt küsida: “Kui taijiquan’i suurim meister äratataks surnuist üles ja ta seisaks siin ning te saaksite talle esitada üheainsa küsimuse, siis mida te temalt küsiksite?”. Kõik otsisid täiuslikku küsimust, kaasa arvatud mina. Mitte […]

Mõõk ja pintsel koos: sissejuhatus GRTC mõõga ja pintsli näitusele

Iga kunst räägib mingit keelt. Kalligraafia kõneleb pintslitõmmetes, mis väljenduvad tindis. Pintsel, tint, kivi ja paber on õpetlase neli aaret. Nende tööriistadega harjutab kalligrafi põhilisi pintslitõmbeid, millest koosnevad kõik märgid. Meisterlikkus neis on pintsli abil väljendamise vabaduse eelduseks.

Vehklemiskunst räägib lõigete ja torgete keelt. Mõõgavõitluse tõsine õpilane harjutab kaheksat põhilõiget lõputult. Ilma nende kaheksa omandamiseta on iga vormi harjutamine tühi. Tal on vaid üks aare, aga ta väärtustab seda nagu õpetlane nelja.

Yang stiili taijiquan’i võitkuslikust ja tervislikust aspektist

Enamikul inimestest kerkib taijiquan’ist mõeldes tõenäoliselt silme ette pilt aeglaselt ja rahulikult meditatiivses seisundis liikuvast inimesest, kelle keha ja meel on lõdvestunud. 19. sajandi keskpaiku Pekingis elanud suurima võitluskunstimeistri “Alistamatu Yangi” jõulised löögid ja löökide oskuslikud tõrjumised ei seostu alati just taijiquan’iga. Siiski on taijiquan eelkõige võitluskunst, kuigi selle praktiseerimise käigus paraneb tervis, õpitakse süstemaatiliselt lõdvestuma ja meditatiivset rahu saavutama.